Uisutamine on tore. Ükskõik, kas paned uisud alla kodulähedasel liuväljal või lähed jäähalli. Kuid looduses uisutamine ilma sissepääsupileti, laenutuskappide või kõlaritest üürgava muusikata on hoopis teine teema.
Looduslikul jääl uisutades oled sa osake loodusest. Imetle peegelsiledaid rabalaukaid või mööda tuhisevaid lumiseid kuuski või sõida merejääl, kus kõik ümberringi on valge ning meenuta, kuidas sa suvel siin ujumas käisid.
Eesti loodus pakub palju imekauneid uisutamiskohti. Vaatamegi nüüd üle, millistele veekogudele võiks suunduda, kui on huvi looduses uisutamist proovida.
Soomaa
Soomaal on ilus igal aastaajal, kuid kui kevadel, suvel ja sügisel peame hoolikalt laudteedel kõndima, et mitte jalgu märjaks teha, siis talvel ootab sind hoopis teistsugune elamus.
Heade ilmaolude korral saad sa Soomaad avastada jääl liueldes. Eriti kaunis on Soomaal vahetult peale päeikesetõusu ning mõned tunnid enne loojangut.
Parim koht, kus Soomaal uisutada, on Tõramaa luha üleujutusala. Seda nimetatakse ka Jõe-Liisu liuväljaks ning kui sul oma uiske pole, pole ka hullu, sest kohapeal laenutatakse tõukekelke.
Kui uisutamine meeldima hakkas, võid ööseks Pärnusse jääda ning järgmisel päeval tagasi minna.
Pärnu rand
Ka Pärnu rand oma madala lahega on uisutamiseks kui loodud. Viska aga uisud selga ning leia endale sobiv killuke jääd. Pärnu lahel uisutamine on imeline elamus — ümberringi on kõik valge ja terve laht on sinu liuväli.
Pärast uisutamist ja piruettide harjutamist võid minna Tervise ravispaahotelli viiendal korrusel asuvasse Muuli baari ja premeerida end kokteiliga või nosida suupisteid ning vaadata ülevalt, kus kohas sa ikka täpselt oma uisukaari joonistasid. Selge ilmaga on Muuli baar ka imeline koht, kus nautida päikeseloojangut.
Vihula mõis
Seda, et Eestimaa üks romantilisem mõis asub Vihulas, teab vist igaüks. Saime ju hiljaaegu vaadata, kuidas vallaline kaunitar selles looduskaunis mõisakompleksis oma unistuste printsi valis.
Tõepoolest Vihula on muinasjutuline koht. Liikudes lugematute mõisahoonete vahel, tekib tunne, nagu oleksid mõnes keskaegses linnas keset metsikut loodust. Talvel saab siin looduskaunis kohas ka uisud jalga panna ning uisuplatsil tõelist talve võlumaad nautida.
Viljandi järv
Viljandi on kahtlemata üks armsamaid väikelinnu Eestis ning põhjust, miks see väike puust linn nii nunnu on, ei tasu kaugelt otsida. Saladus peitub Viljandi järves, mis suvel pakub palju rõõmu ujujatele ja paadisõidu nautijatele, sügisel ja kevadel meelitab aga matkajaid ja sportijaid ning talvel kattub paksu jääkihiga ja sellest saab üks Eesti ilusamaid liuvälju.
Uisutajad on oodatud Viljandi järve jääd nautima oma uiskudega. Kell 16:00-01:00 on vetelpääste torni läheduses ka valgustus. Samamoodi ka hommikul enne päikesetõusu.
Ka Paala järv ootab uisutajaid. Siin tunnevad end eriti hästi kiiruisutajad, sest puhastatud ja freesitud on 800-meetrine ovaal.
Väike viik Haapsalus
Ka Haapsalus asuval Väikse viigi järvel on looduses uisutajatele ideaalsed tingimused. Jää Väiksel viigil on juba 25cm paks. Valminud on 1,7 kilomeetri pikkune uisurada.
Tule ja naudi mõnusat uisurada ilusate vaadetega Haapsalu puitarhitektuurile. Võta kaasa sõbrad ja tule uisutama veidi enne päikeseloojangut, siis on avanevad vaated kohe eriti ilusad.
Verevi järv Elvas
Kaunisse rohelusse uppunud Elvasse on ka talvel põhjust tulla. Suusafännid saavad alla panna suusad, lapsed kelgutada ning uisutajad proovida Verevi järve jääd.
Verevi järvel saab uisutada mõnusal puhastatud uisurajal metsa sees. Uiske saab laenutada jalutuskäigu kaugusele jäävast Verevi motellist, kust saab peale uisutamist ka süüa ja juua.
Nelijärve
Kõrvemaa paksud metsad on talispordi harrastajatele ideaalsed. Tule ja suusata ümber järve või kelguta ühel mitmetest kelgumägedest. Maastik on siin mõnusalt künklik.
Uisusõpradele on Nelijärve aga imeline koht, kus hingata puhast metsaõhku ning joonistada uisukaari looduse rüpes. Pärast sõitu on mõnus end pubis üles soojendada ning midagi head-paremat hamba alla saada.
Ohutus
- Enne jääle minekut uuri, kas jää on piisavalt paks. Infot võid küsida Facebooki jääuisutajate grupist või rääkides kohalike uisutajate või kalameestega. Kuula kindlasti ka ilmateadet.
- Ära mine uisutama kiirevoolulistele jõgedele või allikate kohale.
- Ära mine jääle, kui jääkiht on õhem kui 10 cm. Kevadel peaks jääkiht veelgi paksem olema.
- Mine uisutama koos sõbraga.
- Võta kaasa jäänaasklid veest välja ronimiseks.
- Paki seljakotti komplekt varuriideid.
- Võta kaasa kuum jook.
- Telefon paki veekindlalt.